5.mai Pirital 90 mistral Shift ja 4.5 ns Superstar

Sai siis ka kodumaa vetes selle aasta 1. sõit tehtud. Eelmise päeva surfilaat ja kamade kuuri viimine oli hamba kergelt verele ajanud. Ja kui siis hommikul windguru vaatasin, tuli mere igatsus ikka väga jõuliselt peale. Kolme ajal viskasin pilgu Topi tuulemõõtjale - 11,6 m/s. Just nagu autopiloot lülitus sisse. Tunni pärast rigasin Pirital asju üles. Tuul oli kõva ja sõitjaid palju.
Sügisestest katsetustest selle, minu jaoks hirmutavalt väikse lauaga sõita olid veel meeles spinnid ja katapuldid ja enamuse ajast vees ligunemine. Esimese asjana vahetasin 22cm uime 28cm vastu. Tükk pusimist oli lauale uime alla saamisega, pole enne us-boxi kasutanud. Laua tervise huvides sai träki ette ka masti suunaja pandud ;) Vaatasin merd ja otsustasin 4,5m2 superstari kasuks. Seda purje olin ka vist 2 korda varem kasutanud ja siis veel 430 mastiga. Laadalt ostetud 400 mast läks kohe käiku ja purje top sai kenasti alla lastud.
Kalipsot selga tõmmates läks mõte vägisi vee temperatuuri peale. Mul 4/3 kalipso, õhukesed sussid ja kapuuts. Martini jutu peale, et vesi soe kadus viimane kõhklus. Trapets ümber, kogu kokku rigatud varustus kätte ja merre.
Tõepoolest oli vesi üllatavalt soe.
Kaldastardiga minema saamine käis kiirelt. Hoog läks sisse enne, kui ma arugi sain. Trapetsisse haakimine ja esimese jala aasa panek tõstis kiirust ootamatult palju. Enne kui tagumise jala jõudsin aasa panna lendasin kalu vaatlema. Pirita lainetus tugeva lääne tuulega minu vaevalt 2 aastase sõidukogemuse juures polnud muidugi kõige meeldivam. Ujumisprille oleks tahtnud.
Veestart ja uuesti lauale. Seekord siis viisin raskuse kiirelt alla, trapetsisse ja jalad aasadesse. Nüüd siis tundsin, et seadistused on veidi jamad. Trapetsi aasad võiksid eespool olla (olin purje pealsete märkide järgi pannud) ja kogu taglas võiks eespool olla. Otsustasin nad siiski nii jätta ja mitte end lainetesse uputada.
Teine asi jala aasadega, mis tuleks ka algaja asendisse tõsta. Laud tundus väga võõras ja kontrolli hoidmine raske. Andsin kiusatusel järgi ja sõitsin mõnuga piki lainet. Tulemuseks liiga kalda alla kaldumine, kus tuul veidi nõrgem ja laine pudrusem. Järjekordne katapult. Olin üsna Merivälja muuli all ja muutsin suunde, et tagasi sõita. Veestart paremalt halsislt osutus seekord tõsiseks katsumuseks. Laud kippus pidevalt poole purje õigesse asendisse toomise pealt tagurpidi keerduma. Kapuuts peas häiris tuule suuna tunnetamist ja mitu korda sai purjega lihtsalt tuulest üle mindud. Kui puri käes siis jalaga laud õigesse asendisse ja veestardiga minema. Paremal halsil käte peal sõit oli ok. Aga nii kui üritasin jalgu aasadesse saada kadus kontroll. Eks ma siis ujusin jälle ja pidasin aru ja pusisin veestarti.
Täpselt rannahoone alla suutsin täie hooga madalikule sõita. See oli karm katapult. Just tundsin, et siiski mina kontrollin oma alust. Sügavamale tagasi ja kaldastardiga edasi. Tagasi Pirita jõe muulini jõudes otsustasin selleks korraks lahkuda. Kokku siis 2,5h ujumist-sõitu. Kamad olid vahepeal üllatavalt rasketeks muutunud, nii et tagasi viisin nad kahes osas. Täitsa kutu-piilu omadega.
Füüsiline vorm ainult salasat tantsides jääb surfi jaoks nõrgaks. Ja muidugi 3 nädalat suht magamata öösid koerakutsikate valves ei aita sellele sugugi kaasa.
Laud üle minu oskuste ja lainetus kõvasti üle minu võimete. Laual jala aasad õigeks ja siledama vee peale harjutama. Või siis minna kergemat teed ja laud veidi suurema vastu vahetada nt. 107 Tabou 3S meeldis mulle proovisõidul väga. Eelmise hooaja sõitsin 127 Fanaticu Eagle-ga, tundub et tahan liiga suurt sammu astuda ;)