Hammas verele aetud - ei suuda enam merest eemale hoida. Topu suurepärane prognoos muidugi ka (loodest 17 knotsi). Koht oli minu jaoks veel täiesti tundmatu ja kohale jõudmise juhiste järgi sõites suutsin esimese korraga ikka puuse panna. Sinalepa teed mööda sõites jõudsin mingi hetk punkti, kust meri paistab ja purjed seal peal sebivad aga ligi ei saa kuskilt. Keerasin siis ühe külamehe õuele ja jutustasin temaga veidi - sain teada küll parima paadiga merele mineku koha aga surfist ei teadnud ta miskit. Urve telefon ka ei vastand. Võtsin siis kaardi ette ja kasutasin loogikat. Kaardi abil õige teeots leitud ja sisse keeratud, ning õige koha kinnituseks oli maamärgina antud betoonist vundamendiplokkide hunnik ka puude-põõsaste tagant välja ilmund. Mere ääres parkimiskohtadega polnud just hõisata aga häid lambaid mahub palju ühte lauta.
Autost välja astudes oli tunda - tuul tõesti puhub. Hetkekski teist varjanti kaalumata tõstsin välja oma 90se laua. Purje valikuks läksin vestlesin juba vees käinud tegelastega. Surfhouse Intsu käest paar tundi tagasi saadud poomi vaadates avastasin, et sellel pole ju trapetsi otsasid - need olid suure kiirustamise peale täitsa ununenud. Võtsin oma vana poomi ja sellele sobiva väikseima purje - 4,5 ns Superstar. Rigamine-riietumine kokku 15 min. ja kogu kamaga kiirelt merre. Põlvini merre jõudnud panin kaldastardiga ajama. Peale eelmist korda ümbersätitud jala-aasad olid see kord täpselt õigetes kohtades. Hoog kenasti sees ja vaba vesi ees suutsin ma muidugi täiega madalikule sõita. Õnneks oli mu 28cm uim juba enne täielikku piduri panekut suutnud suure hoo maha võtta ja katapuldist ma see kord pääsesin :) Madalike suutsin mingi 3-4 korda kokku külastada. Sügavama vee otsingutel edasi-kõrvale-tagasi jalutades said käed puhkust ja veidi liiga ees asetsevad trapetsi otsad ka õigeks sätitud - kasu ka piduri paikadest ;) Lahe taga otsas jibe katsetusel sisse käies avastsin end korraga põlvini mudast - ei mäleta, et oleks jalgadele iluprotseduure tellind...
Tegin kiire tagasi otsa ja veel 3 otsa peale ning hakkasin halssi proovima. Kurvi võtmine tuli kenasti aga tagumist jalga ei saanud aasast kätte. Tegin mudasse vajumist nautides siis tagumist aasa suuremaks - tulemus siiski, mitte just nii hea, kui võiks... Väike hirm ka ju manöövri ees ja liiga palju mõtlemist selle tegemise ajal andsid tulemuseks hoo täieliku vaibumise ja purje keeramise hetkel lihtsalt paigal kummuli mineku.
Margaritalt Matiase peale mõeldes on mul nüüd kodutööks jalgade töö - sest kui jalad on enne vahetatud siis puri tahab seda juba ise teha. Ning muidugi alati ununema kippuv vaade exitile.
Aga see kord oli see laud mulle justki loodud. Kiire paigalt minek, ei mingit jama stardiga ja mõnusalt hästi juhitav. Karvi minek oli puhas rõõm, sealt edasi, lihtsalt vähese kogemuse tõttu, enam mitte nii suur rõõm... Aga nii alla, kui üles tuult väga meeldiva minekuga ja kui hea kerge ning mainimata ei saa jätta ka tema vähest ruuminõudlust autos.
Maha mineku hetkeks oli 4,5 puri minu jaoks juba veidi palju.
Kokku 2h merel + 0,5h ahvi kiirusel asjade ülas ja lahti rigamine. Oleks tahtnud teist sama palju vähemalt veel olla aga salsa trenni kutse peas oli see kord tugevam (või siis trapetsiotsade puudumine väiksemal poomil).
Topu - väga meeldiv koht loode tuulega aga sinna tuleb minna ikka vähemalt terveks päevaks, veel parem kaheks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment