1,5 h Mardi koolitamist
1 h sõitu ja jibe harjutamist
Wednesday, July 23, 2008
Tuesday, July 22, 2008
Thursday, July 17, 2008
Monday, July 14, 2008
10.juuli Mändjala 137 fanatic Bee, 122 starboard Futura ja 6,2 gaastra Poison
Nivea surfilaager 2008.
Kohale jõudsin veidi peale laagri ametlikku algust ja loomulikult suutsin esimese hooga risti vastupidises suunas surfi sõprasid otsima hakata. Rannas põrkasin õnneks Incuga kokku, kes juhtnööre oskas jagada. Telkimis koht leitud viskasin oma telgi sinna maha ja kuna tuult pole raisata asusin ümberringi vedelevat varustust uurima. Rigasin üles oma 6,2 purje ja pilk merele ning tuulekohin kõrvades ütles, et pole mõtet end oma 97 L täna kiusama hakata vaid tuleb kuskilt mingi 120 L leida. Üks potentsiaalne (küll 137 L) vedeleski mu auto läheduses ja omanik lubas mul seda lahkesti kasutada :)
Uskumatult pikalt tuleb Mändjalas välja kõndida enne, kui uime jaoks piisav sügavus saabub. Kaldastart ja minekut. Jälle uus laud ja hoopis isesuguse käitumisega - nagu tank murrab end lainetest läbi ja sõites on selline trammi tunne - raputab ja plartsatab aga kindlalt vees - ei mingeid hüppeid lainetelt. Oma suuruse kohta harjumatult kitsas alus. Kolmandalt otsalt tulles leidsin merest Argo, kes oma uut lauda katsetas ja veidi nurises selle kallal. Kuna purje suurus oli tal samast mastist vahetasime lauad. Tema 122 L oli lühike, lai ja uskumatult kerge ning nägi välja nagu mini formula laud. Vau, sellega sai momentaalselt glissi aga jala-aasad olid peale transporti venitamata ja kuna neid kasutada ei õnnestunud siis liiga uljalt sõita ei julgend - hirm katapuldi ees sai see kord võitu. Otsalt tagasi tulles julgustasin Argot uutele katsetele ja varjatud vastumeelsusega võtsin oma 137 L.
Tegin sellega veel paar otsa ja kuna tuul hakkas ära vajuma oli aeg tänaseks lõpetada. Aivar kimas mööda ja karjus midagi Formula ägedusest. Ei, tuli veel uuele otsale minna, mis osutus muidugi täiesti valeks mõtteks, sest korralikku sõitu enam selle tuulega teha ei õnnestunud.
Uskumatu aga pea-aegu 3h olin merel.
Nüüd siis kamad kaldale ja kinnisvara arendama. Nii nimetasid surfisõbrad mu telgi üles panekut...
Muidugi suured tänud Piretile ja Rihole, kes olid laagripaika valides ka minu pisikese telgi ruumivajadustega arvestanud ;-9
Kohale jõudsin veidi peale laagri ametlikku algust ja loomulikult suutsin esimese hooga risti vastupidises suunas surfi sõprasid otsima hakata. Rannas põrkasin õnneks Incuga kokku, kes juhtnööre oskas jagada. Telkimis koht leitud viskasin oma telgi sinna maha ja kuna tuult pole raisata asusin ümberringi vedelevat varustust uurima. Rigasin üles oma 6,2 purje ja pilk merele ning tuulekohin kõrvades ütles, et pole mõtet end oma 97 L täna kiusama hakata vaid tuleb kuskilt mingi 120 L leida. Üks potentsiaalne (küll 137 L) vedeleski mu auto läheduses ja omanik lubas mul seda lahkesti kasutada :)
Uskumatult pikalt tuleb Mändjalas välja kõndida enne, kui uime jaoks piisav sügavus saabub. Kaldastart ja minekut. Jälle uus laud ja hoopis isesuguse käitumisega - nagu tank murrab end lainetest läbi ja sõites on selline trammi tunne - raputab ja plartsatab aga kindlalt vees - ei mingeid hüppeid lainetelt. Oma suuruse kohta harjumatult kitsas alus. Kolmandalt otsalt tulles leidsin merest Argo, kes oma uut lauda katsetas ja veidi nurises selle kallal. Kuna purje suurus oli tal samast mastist vahetasime lauad. Tema 122 L oli lühike, lai ja uskumatult kerge ning nägi välja nagu mini formula laud. Vau, sellega sai momentaalselt glissi aga jala-aasad olid peale transporti venitamata ja kuna neid kasutada ei õnnestunud siis liiga uljalt sõita ei julgend - hirm katapuldi ees sai see kord võitu. Otsalt tagasi tulles julgustasin Argot uutele katsetele ja varjatud vastumeelsusega võtsin oma 137 L.
Tegin sellega veel paar otsa ja kuna tuul hakkas ära vajuma oli aeg tänaseks lõpetada. Aivar kimas mööda ja karjus midagi Formula ägedusest. Ei, tuli veel uuele otsale minna, mis osutus muidugi täiesti valeks mõtteks, sest korralikku sõitu enam selle tuulega teha ei õnnestunud.
Uskumatu aga pea-aegu 3h olin merel.
Nüüd siis kamad kaldale ja kinnisvara arendama. Nii nimetasid surfisõbrad mu telgi üles panekut...
Muidugi suured tänud Piretile ja Rihole, kes olid laagripaika valides ka minu pisikese telgi ruumivajadustega arvestanud ;-9
Tuesday, July 8, 2008
5.juuli Uudepanga 97 tabou 3S ja 6,2 gaastra Poison
Täna jäin merele minekuga ikka totaalselt hiljaks. Aga tahe minna oli nii suur, et hoolimata vaikselt vaibuvast tuulest rigasin oma max varustuse üles ja läksin. Koht täiesti tundmatu ja merele minnes jäi sõprade viimaseks lauseks - me lähme alla poole proovima, sul sinna lihtsam surfata ka, kui siia tagasi pressida. Muidugi sõideti ka minu auto kuhugi alla poole...
Välja minek otse merele, kogu aeg kohe-kohe läheb glissi tundega. Ja mingi hetk läkski. Võrratud täiesti puhtad 1,5m kõrgused avamere laineliinid pika vahega. Piki lainet minek on üks võluvamaid triibu sõitmise viise, ka olematu tuulega on nii võimalik korralikku kiirust arendada. Ja siis otsustasin tagasi keerata, paut lõppes vees. Ja nüüd siis minule kohaselt avastasin, et päris täpselt ma ju ei teagi, kus olen. Langevatel lainetel liuglemist kasutades oli tuul täitsa hea tundunud, nüüd vees olles polnud selles tuules küll mingit märkimisväärset rammu. Ja vesi osutus ootamatult külmaks. Veestardi katsetused veel veidi harjumatu lauaga ja vähese tuulega ei õnnestunud kuidagi. Püüdsin siis otsast purje üles tõmmata ja raksaki libises poom alla. Kasutasin esimest korda oma uut gaastra RDM-masti ja seda tuleb vaatamata poomi-masti vahele käivale paksendusele kõvemini kinni puua. Tänu sellele vahetükile oli poomi õigeks ajamine korralike lainete vahel paras tegutsemine. Kui olin oma arust kõik paika saanud selgus uuel otsast tõmbamise katsel, et tüdruk hindab end jälle üle... Teisel katsel poosin poomi nii kõvasti kinni, et ikka kogu keharaskust läks vaja klambri sulgemiseks - sain aru küll, et liialdan aga läksin kindla peale välja. Nüüd siis algas otsast üles tõmbamise saaga - see on ikka uskumatult vaevarikas ja tasakaalu nõudev tegevus ning lõppes pidevalt ebaõnnestumisega. Minu jaoks miinimum ujuv laud, avamere lained ja suur puri kokku ei olnud just parim kombinatsioon.
Lõpuks tundsin kõrvus päästvat tuule pagi ja veestardiga ma sealt minema sain. Kihutasin tundmatu ranniku poole ja hoidsin allapoole kohast, kust olin merele tulnud. Huvitav, kus on see all, mida nad mõtlesid, sõidan ju piiratud lahesopis? Silma jäi päiksehelk ja maja moodi moodustis asustuseta rannikul, sinna suuna võtsingi. Pagi lõppes sama ootamatult, kui oli tekkinud ja vajusin liiga ahtris olekust vette. See kord läks otsast tõmbamine lihtsamalt. Teise katsega olin laual ja harrastasin riistvõimlemist. Ma ju nägin, et uus pagi on peale tulemas tuleb vaid selleni tiksuda. Ja siis kenas glissis sihtmärgi suunas liikudes sai majast autode grupike ja rippuvatest pesudest inimesed. Ma olin õigel teel ;)
Kaldal võeti mult kamad ja seni kuni mina riideid vahetasin panid usinad surfipäkapikud Lauri ja Jaan need kenasti kokku. Jah uue lauaga sõbraks saamine täna ei õnnestunud aga iga uus katse viib mind sellele lähemale.
Suured soojad õnnesoovid Kairile, kelle sünnipäevale sai ju tegelikult tuldud.
Soojust, valgust, rõõmu, värve, vabadust, joovastust meid ümbritsevast ilust. Ja loomulikult soe kalli sulle kallis Kairi.
Välja minek otse merele, kogu aeg kohe-kohe läheb glissi tundega. Ja mingi hetk läkski. Võrratud täiesti puhtad 1,5m kõrgused avamere laineliinid pika vahega. Piki lainet minek on üks võluvamaid triibu sõitmise viise, ka olematu tuulega on nii võimalik korralikku kiirust arendada. Ja siis otsustasin tagasi keerata, paut lõppes vees. Ja nüüd siis minule kohaselt avastasin, et päris täpselt ma ju ei teagi, kus olen. Langevatel lainetel liuglemist kasutades oli tuul täitsa hea tundunud, nüüd vees olles polnud selles tuules küll mingit märkimisväärset rammu. Ja vesi osutus ootamatult külmaks. Veestardi katsetused veel veidi harjumatu lauaga ja vähese tuulega ei õnnestunud kuidagi. Püüdsin siis otsast purje üles tõmmata ja raksaki libises poom alla. Kasutasin esimest korda oma uut gaastra RDM-masti ja seda tuleb vaatamata poomi-masti vahele käivale paksendusele kõvemini kinni puua. Tänu sellele vahetükile oli poomi õigeks ajamine korralike lainete vahel paras tegutsemine. Kui olin oma arust kõik paika saanud selgus uuel otsast tõmbamise katsel, et tüdruk hindab end jälle üle... Teisel katsel poosin poomi nii kõvasti kinni, et ikka kogu keharaskust läks vaja klambri sulgemiseks - sain aru küll, et liialdan aga läksin kindla peale välja. Nüüd siis algas otsast üles tõmbamise saaga - see on ikka uskumatult vaevarikas ja tasakaalu nõudev tegevus ning lõppes pidevalt ebaõnnestumisega. Minu jaoks miinimum ujuv laud, avamere lained ja suur puri kokku ei olnud just parim kombinatsioon.
Lõpuks tundsin kõrvus päästvat tuule pagi ja veestardiga ma sealt minema sain. Kihutasin tundmatu ranniku poole ja hoidsin allapoole kohast, kust olin merele tulnud. Huvitav, kus on see all, mida nad mõtlesid, sõidan ju piiratud lahesopis? Silma jäi päiksehelk ja maja moodi moodustis asustuseta rannikul, sinna suuna võtsingi. Pagi lõppes sama ootamatult, kui oli tekkinud ja vajusin liiga ahtris olekust vette. See kord läks otsast tõmbamine lihtsamalt. Teise katsega olin laual ja harrastasin riistvõimlemist. Ma ju nägin, et uus pagi on peale tulemas tuleb vaid selleni tiksuda. Ja siis kenas glissis sihtmärgi suunas liikudes sai majast autode grupike ja rippuvatest pesudest inimesed. Ma olin õigel teel ;)
Kaldal võeti mult kamad ja seni kuni mina riideid vahetasin panid usinad surfipäkapikud Lauri ja Jaan need kenasti kokku. Jah uue lauaga sõbraks saamine täna ei õnnestunud aga iga uus katse viib mind sellele lähemale.
Suured soojad õnnesoovid Kairile, kelle sünnipäevale sai ju tegelikult tuldud.
Soojust, valgust, rõõmu, värve, vabadust, joovastust meid ümbritsevast ilust. Ja loomulikult soe kalli sulle kallis Kairi.
Thursday, July 3, 2008
29.juuni Topu 220 fanatic Viper85 ja 7,5 gaastra Matrix
Tänane päev siis jälle rajasõidu tähe all. Rajaskeem muudeti kolmnurgast M-ks ja suund kergelt allatuult. Starti jõudmiseks tähendas see korralikku krüssamist. Kuna tuult liiga palju polnud ei olnud siin pikalt passida ja peale kiprite koosolekut kama vette ning stardiliini poole liikuma. Kuna liiklus merel osutus oodatust vaevalisemaks siis lükati starti veidi edasi ja ma sain liiga vara kohale jõudnuna pikalt nautida pika kalipsoga päikese käes praadimist...
Stardi järgne kiire purje ülestõmbamine ja juba oligi siht 1. märgi poole võetud. Nigu kiuste ei õnnestunud vette ka kukkuda end jahutama. Õnneks ei kestnud see sõit liiga kaua ja peale uimega liiva liuglemist jooksuga kohtunike lauani. Tubli 15. koht see kord. Kuid kuna järgmine start tuli kohe peale polnud aega väga loopida.
Kiire kalipsovahetus oli siiski mööda pääsmatu. Tuuleke oli veidi suunda muutnud ja krüssu ots stardiliinile möödus see kord tunduvalt vähemate pautidega;)
2. stardi ootuses ma enam jalgupidi vees ei solberdanud vaid nautisin laual lebotades päikest - mis hiljem põlenud näost veel mitu päeva vastu vaatas...
See kord tänu veel veidi jõudu kogunud tuulele kaldastart ja 1. märgi suunas minekut. Ei õnnestunud mul ühe liiniga märki jõuda, paute tuli kokku oma 6 kindlasti. Aga peale esimest märki oli tuul üsna tagant ja see on mul jälle tugevaks küljeks. Nii mõnigi enne märki jõudnu jäi nüüd selja taha ja minu siht sai seda selgemaks. Teiste märkidega muret polnud need said hästi sihitud ja ökonoomselt võetud. Ja jällegi 15. lõpetaja.
3. starti õnnestus minna vaid 3 paudiga - tuul oli jälle veidi nurka muutnud. Seekord said õnneks ka rajameistrid sellest aru ja korrigeerisid esimese märgi asukohta. Mis venitas stardiliini kenasti pikemaks ja stardi rebimise tuntavalt pingelisemaks. Tuul aga otsustas oma naiselikumat poolt näidata ja veidi tujutseda. Mingi vaevalt 20 m enne märki keeras tuul täiesti vastu, vaikis üsna maha ja pumpamine vaid kallutas liiga alla ära. Tulemuseks see, et otsustasin selle märgi ujudes võtta sest midagi paremat ei suutnud sellises olukorras välja mõelda. Kohe peale märgi võtmist lauale ja kerge tagant tuulega 2. märgi poole minema. Jällegi nägin enda ümber hämmelduses nägusid ja kuulsin küsivaid hõikeid, kuidas ma suudan leida tuult sealt, kus seda pole ;) Nüüd oli tugev vihmapilve alune pagi lähenemas. Õnneks sain väga muutliku suunaga tuulega teise märgi võetud ja ka poolele teele 3. märgi suunas õnnestus püüda kohati tuult ja kohati vaikust. Kolmandas märgis pool jibe ja 4. märgi suunas suutis tuul olla nii vastu kui tagant kui küljelt. Poolel teel jõudis pagi oma täies hiilguses kohale ja puhus muidugi vastu. Glissasin seekord kerges krüssus ikka südamest vasakul halsil, et siis peale pauti oma totaalse ülepurjestusega sain ühe sirgega võetud nii viimase märgi, kui läbitud finisi koridori. Õnneks oli oidu enne liiva kinni sõitmist tuul purjest mööda suruda. Kuna parasjagu tagant tulijad piisavalt kaugel olid ja ebasootsalt allatuult ka siis kohtunike lauani ei hakandki kohe kiirustama vaid tõin esialgu kamad ohutult kaldale. Siis laks lauale ja nimi kirja 12. lõpetajana. Õnneks oli Inc kohe olemas ja sai oma taglase ohutult tormi vastu kindlustada.
Peale äikest ja rahet ja sooja saamist siis tulemused:
12. koht üldarvestuse 57 osaleja seast
4. koht naiste arvestuses
Olin oma tulemusega igati rahul, kuni mingi hetk avastasin, et kui ma oleks meestega alla 4 aastase kogemusega grupis võistelnud oleksin 3. koha saavutanud...
Hoolimata igasugustest oleksitest oli väga meeldiv võistluskogemus ja mõnusalt kodune laager - selline tõeline vanakooli surfilaager, teeme kõike ise enda jaoks ja just nii nagu meile endale meeldib ja kõik on omad. Mulle väga-väga meeldis. Minu lugupidamine Tiim Jahele.
2. stardi ootuses ma enam jalgupidi vees ei solberdanud vaid nautisin laual lebotades päikest - mis hiljem põlenud näost veel mitu päeva vastu vaatas...
Peale äikest ja rahet ja sooja saamist siis tulemused:
12. koht üldarvestuse 57 osaleja seast
4. koht naiste arvestuses
Olin oma tulemusega igati rahul, kuni mingi hetk avastasin, et kui ma oleks meestega alla 4 aastase kogemusega grupis võistelnud oleksin 3. koha saavutanud...
Hoolimata igasugustest oleksitest oli väga meeldiv võistluskogemus ja mõnusalt kodune laager - selline tõeline vanakooli surfilaager, teeme kõike ise enda jaoks ja just nii nagu meile endale meeldib ja kõik on omad. Mulle väga-väga meeldis. Minu lugupidamine Tiim Jahele.
Wednesday, July 2, 2008
28.juuni Topu 220 fanatic Viper85 ja 7,5 gaastra Matrix
Täna siis see ajalooline päev, mil saab tehtud minu elu 1.rajasõit.
Tuule olematuse tõttu oma varustus ei tule kõne allagi. Surfhouse selles osas õnneks kohe abiks. Papa ja Incuga väikese arutluse tulemusel otsustan värskelt Saarte matkalt tulnud Viperi kasuks. Selle matka tõttu pole laual ka jala-aasasid, mis olematu tuule juures õnneks ei omagi tähtsust. Inc oma usaldava lahkusega on valmis andma mulle kasutada oma isikliku taglase. Ainus minu isiklik asi varustuse juures on 48cm uim. Nii ma siis lähengi starti Tiim Jahe purje all täiesti tundmatu varustusega.
1. sõit on kolmnurk. Varustus vees ja ise maal lindi taga lippe jälgides. Peale starti tuleb leida oma veidi triivima pääsenud varustus. Kaldastarti pole mõtet proovidagi, tuul olematu ja taglas liiga suur. Tõmban purje otsast üles ja üritan suunda hoida. Algul on sellegagi raskusi. Veidike purjekeerutmist ja kallutamist, päris mitu ringi tõusva tempoga paigal lauaga - uskumatult nauditav tegevus muide. Oeh, kui suur taglas see 7,5 ikka on ja kaalu on ka tuntavalt. Lõpuks saab taglas siiski sõbraks ja liigub minu valitud suunas pumpamis tehnikaga. Nii mõnigi kaassõitja on otsustanud ujumise kasuks ja minu meelehärmiks liigub must kiiremini 1. märgi suunas. Märgis teen pool jibe ja aimatava tagant tuulega liblikat lehvitades võtan ujumise kasuks otsustanutele järgi ja möödun neist valutult. Teises märgis teen midagi seisu halsi taolist ja nüüd ei saa enam üldse aru kust suunast tuule raasuke puhub. Lähen kolmanda märgi suunas paremal halsil samas on kõrval surfar, kes liigub samas suunas vasakul halsil. Ma siis proovin ka kord vasakut, kord paremat halssi - pumbates saab edasi mõlemal. Ja jällegi on kiirus eelis ujujatel. Peale kolmandat märki hüppan laualt ja teen triatloni (ujumine, surf, jooks) viimase otsa joostes.
Tuleb tõdeda, te sõidan lauaga, kuna ei oska ujuda ja kannan kalipsot, kuna kardan külma. Kena 21. koht 57 võistleja seas :)

2. sõidu ajaks on tuuleke veidi tõusnud. Selle võrra muidugi ka liikumis kiirused. Tõeline jämm läheb lahti esimese märgis. Eespool on kukkuja, kellele siis tagant tulijat peale lendavad. Tõeline tropp, sest kõik üritavad vastavalt Karmo koolitusele õigesti märki võtta ;) Kuidagi õnnestub läbi pääseda. Teise märki minek on juba sõidu moodi. Märgis pool jibet ja tagant tuulega tasakaalu harjutused laual. Kiiruse suurenedes paraneb ka koht. See kord siis lõpetan 14-dana :-)
3. sõit on veel veidi tuult tõstnud. Kaldastardiga saan päris kenasti minema ja nüüd tõesti tunnen, et Matrix on hea puri. Väga ilusti püüab kinni tuule ja jõudsalt veab edasi olles siiski hästi kontrollitav ja hea reaktsiooniga. Ma vaid silmadega näen, et on ka tuuletumaid lõike, millest läbi liigun. See kord esimesse märki jõudes ühtegi takistust ees pole. Ise olengi kõige rohkem rahul oma täpsete märgi võtmistega. Ja peale suuna muutust korraks küll hoog aeglustub, kuid hetkega on tuul jälle mu purjes :-) See sõit õnnestub lõpetada 9-ndana.
Päeva kokkuvõttes tubli 13. koht. Juhuu..
Tuule olematuse tõttu oma varustus ei tule kõne allagi. Surfhouse selles osas õnneks kohe abiks. Papa ja Incuga väikese arutluse tulemusel otsustan värskelt Saarte matkalt tulnud Viperi kasuks. Selle matka tõttu pole laual ka jala-aasasid, mis olematu tuule juures õnneks ei omagi tähtsust. Inc oma usaldava lahkusega on valmis andma mulle kasutada oma isikliku taglase. Ainus minu isiklik asi varustuse juures on 48cm uim. Nii ma siis lähengi starti Tiim Jahe purje all täiesti tundmatu varustusega.
1. sõit on kolmnurk. Varustus vees ja ise maal lindi taga lippe jälgides. Peale starti tuleb leida oma veidi triivima pääsenud varustus. Kaldastarti pole mõtet proovidagi, tuul olematu ja taglas liiga suur. Tõmban purje otsast üles ja üritan suunda hoida. Algul on sellegagi raskusi. Veidike purjekeerutmist ja kallutamist, päris mitu ringi tõusva tempoga paigal lauaga - uskumatult nauditav tegevus muide. Oeh, kui suur taglas see 7,5 ikka on ja kaalu on ka tuntavalt. Lõpuks saab taglas siiski sõbraks ja liigub minu valitud suunas pumpamis tehnikaga. Nii mõnigi kaassõitja on otsustanud ujumise kasuks ja minu meelehärmiks liigub must kiiremini 1. märgi suunas. Märgis teen pool jibe ja aimatava tagant tuulega liblikat lehvitades võtan ujumise kasuks otsustanutele järgi ja möödun neist valutult. Teises märgis teen midagi seisu halsi taolist ja nüüd ei saa enam üldse aru kust suunast tuule raasuke puhub. Lähen kolmanda märgi suunas paremal halsil samas on kõrval surfar, kes liigub samas suunas vasakul halsil. Ma siis proovin ka kord vasakut, kord paremat halssi - pumbates saab edasi mõlemal. Ja jällegi on kiirus eelis ujujatel. Peale kolmandat märki hüppan laualt ja teen triatloni (ujumine, surf, jooks) viimase otsa joostes.
Tuleb tõdeda, te sõidan lauaga, kuna ei oska ujuda ja kannan kalipsot, kuna kardan külma. Kena 21. koht 57 võistleja seas :)
2. sõidu ajaks on tuuleke veidi tõusnud. Selle võrra muidugi ka liikumis kiirused. Tõeline jämm läheb lahti esimese märgis. Eespool on kukkuja, kellele siis tagant tulijat peale lendavad. Tõeline tropp, sest kõik üritavad vastavalt Karmo koolitusele õigesti märki võtta ;) Kuidagi õnnestub läbi pääseda. Teise märki minek on juba sõidu moodi. Märgis pool jibet ja tagant tuulega tasakaalu harjutused laual. Kiiruse suurenedes paraneb ka koht. See kord siis lõpetan 14-dana :-)
Subscribe to:
Comments (Atom)
