Aja nappus sundis see kord Piritat Topule eelistama. Kuna tuult liiga palju ei tundund olevat võtsin suure purje ja sellele vastavalt ka suure laua. Vee tasemega polnud ka priisata, päris korralik matkamine tuli ette võtta, et lõpuks üle põlve vette jõuda. Poide juureski oli vesi vööni;)
Kaldastardiga sai kenasti minema aga alguses tuli ikka tiksuda sest kalda all oli üsna tuuletu. Korraks mõtlesin oma hiigelpurjelegi järgi minna (7,4). Aga siis jõudsin tuule tsooni ja tundsin, et olin purjega siiski õige valiku teinud. Suund Miiduranna sadamale ja üsna sadama all jipe katsetus. Jällegi võttis kiruma selle laua uimasus. Muidugi käisin ma purje keeramise hetkel sisse, kuid õnneks veestart selle varustusega erilisi pingutusi ei nõudnud. Tagasitulek paremal halsil oli puhas rõõm. Mulle kohe meeldib, kui tuul on paremalt, kõik on täpselt paigas ja saab täiega nautida minekut.
Teisele otsale minnes oli veele hulk purjesid juurde tulemas (olin tänaseks katesjäneseks - mis on ju tore, arvestades minu olematu pikkusega surfi harrastust). Täitsa kõrvust tõstev tunne oli ka ülevalt poolt tuult vanadest tegijatest mööda kimamine. Alla poole tuult jäädes teiste hoogu jälgida nii tore enam polnud...
5. otsale minnes oli tuult tuntavalt tõstnud ja et mitte 100ga Miiduranna sadama muuli sisse sõita surusin end nii krüssu, kui vähegi suutsin ja lasin jõuga purjest võimalikult palju tuult mööda. Tulemuseks väga kiirelt väsivad käed (mu käed on üldse kuidagi nõrgaks jäänud sest mõnus on ju trapetsis rippuda ja teistele lehvitada). See viimane veestart oli juba üsna vaevaline sest väsimus on kiire tulema, kui varustus pole see õige... Vees hulpides avastasin ka, et mu laua nina on puruks - huvitav kuidas on see võimalik. Ma kasutan juba pea aasta masti suunajat, mis isegi katapulti lennates ei lase mastil lauanina suunas kukkuda (katapuldid on selle kasutusele võtust alates tunduvalt leebemateks muutunud). No jah igatahes tuleb Andres jälle üles otsida ja laud korda lasta teha.
Kokku u. 1,5h täiesti nauditavat sõitu. Lääne-loode tuulega Pirital polegi varem nii head päeva olnud - enamasti selle suuna puhul olen suutnud end Rannahoone alla murdlainetesse sukeldumist harrastama sõita.
Muidugi tundsin rõõmu ka sellest, et polnud oma suurt lauda maha müünud, kuigi huvilisi sellele on viimasel ajal juba 4 olnud ja väikse laua maitset tundes kiusatus suurest loobuda päris suur.