27.mai Topu 90 mistral Shift ja 4.5 ns Superstar

Hammas verele aetud - ei suuda enam merest eemale hoida. Topu suurepärane prognoos muidugi ka (loodest 17 knotsi). Koht oli minu jaoks veel täiesti tundmatu ja kohale jõudmise juhiste järgi sõites suutsin esimese korraga ikka puuse panna. Sinalepa teed mööda sõites jõudsin mingi hetk punkti, kust meri paistab ja purjed seal peal sebivad aga ligi ei saa kuskilt. Keerasin siis ühe külamehe õuele ja jutustasin temaga veidi - sain teada küll parima paadiga merele mineku koha aga surfist ei teadnud ta miskit. Urve telefon ka ei vastand. Võtsin siis kaardi ette ja kasutasin loogikat. Kaardi abil õige teeots leitud ja sisse keeratud, ning õige koha kinnituseks oli maamärgina antud betoonist vundamendiplokkide hunnik ka puude-põõsaste tagant välja ilmund. Mere ääres parkimiskohtadega polnud just hõisata aga häid lambaid mahub palju ühte lauta.
Autost välja astudes oli tunda - tuul tõesti puhub. Hetkekski teist varjanti kaalumata tõstsin välja oma 90se laua. Purje valikuks läksin vestlesin juba vees käinud tegelastega. Surfhouse Intsu käest paar tundi tagasi saadud poomi vaadates avastasin, et sellel pole ju trapetsi otsasid - need olid suure kiirustamise peale täitsa ununenud. Võtsin oma vana poomi ja sellele sobiva väikseima purje - 4,5 ns Superstar. Rigamine-riietumine kokku 15 min. ja kogu kamaga kiirelt merre. Põlvini merre jõudnud panin kaldastardiga ajama. Peale eelmist korda ümbersätitud jala-aasad olid see kord täpselt õigetes kohtades. Hoog kenasti sees ja vaba vesi ees suutsin ma muidugi täiega madalikule sõita. Õnneks oli mu 28cm uim juba enne täielikku piduri panekut suutnud suure hoo maha võtta ja katapuldist ma see kord pääsesin :) Madalike suutsin mingi 3-4 korda kokku külastada. Sügavama vee otsingutel edasi-kõrvale-tagasi jalutades said käed puhkust ja veidi liiga ees asetsevad trapetsi otsad ka õigeks sätitud - kasu ka piduri paikadest ;) Lahe taga otsas jibe katsetusel sisse käies avastsin end korraga põlvini mudast - ei mäleta, et oleks jalgadele iluprotseduure tellind...
Tegin kiire tagasi otsa ja veel 3 otsa peale ning hakkasin halssi proovima. Kurvi võtmine tuli kenasti aga tagumist jalga ei saanud aasast kätte. Tegin mudasse vajumist nautides siis tagumist aasa suuremaks - tulemus siiski, mitte just nii hea, kui võiks... Väike hirm ka ju manöövri ees ja liiga palju mõtlemist selle tegemise ajal andsid tulemuseks hoo täieliku vaibumise ja purje keeramise hetkel lihtsalt paigal kummuli mineku.
Margaritalt Matiase peale mõeldes on mul nüüd kodutööks jalgade töö - sest kui jalad on enne vahetatud siis puri tahab seda juba ise teha. Ning muidugi alati ununema kippuv vaade exitile.
Aga see kord oli see laud mulle justki loodud. Kiire paigalt minek, ei mingit jama stardiga ja mõnusalt hästi juhitav. Karvi minek oli puhas rõõm, sealt edasi, lihtsalt vähese kogemuse tõttu, enam mitte nii suur rõõm... Aga nii alla, kui üles tuult väga meeldiva minekuga ja kui hea kerge ning mainimata ei saa jätta ka tema vähest ruuminõudlust autos.
Maha mineku hetkeks oli 4,5 puri minu jaoks juba veidi palju.
Kokku 2h merel + 0,5h ahvi kiirusel asjade ülas ja lahti rigamine. Oleks tahtnud teist sama palju vähemalt veel olla aga salsa trenni kutse peas oli see kord tugevam (või siis trapetsiotsade puudumine väiksemal poomil).
Topu - väga meeldiv koht loode tuulega aga sinna tuleb minna ikka vähemalt terveks päevaks, veel parem kaheks.

23.mai Kaberneeme 127 fanatic Eagle ja 5,4 gaastra Poison

Kodus tundsin, et täna ikka üldse ei viitsi midagi teha. Kell oli juba 19... ja ma suutsin teleka ette magama jääda. 19.30 vaatasin välja ja otsustasin, nii ei saa ma lähen ja vaatan, mis mere ääres toimub. Kirde tuul ja lähim potenstsiaalne sõidu koht Kaberneeme. Sadama parklas oli näha veel surfihuviliste autosid. Kaldal oli üks puri just peale minemas. Läksin ligi ja uurisin varustust ning koha iseärasusi - 1. korda selles rannas.
Nüüd hakkas mul kiire. Seekord otsustasin lihtsalt sõidu kasuks ja võtsin suurema laua. Kuna juba õhtu käes siis panin kraad suurema purje, kui päeval oleksin pannud. Vesi läheb vasakul pool sadama kaid kiirelt sügavaks. Kaldastardiga Valkla suunas minema. Algul oli selline rahulik minek, kiirus kogunes aga päris glissi ei läinud. Varustus vajas ka veidi kohanemis aega. Koipsi saare varjus oligi tuul veid vaiksem aga nii kui varjust välja sain lõi tuttav surin tagumisse jalga ja kiirus kasvas meeldivalt suureks. Minek kiskus suunurgad kõrvuni. Kerge vilin mastiotsas ja eelmise korra liiga alla ära vajumine sundisid purje veidi ahtri suumas kallutama ja suuremat krüssu nurka võtma. Laud tundus muidugi tohutu suur ja üldse mitte mugav. Kuidagi veidi aeglase reaktsiooniga ja uskumatult stabiilne. Hoolimata sellest või siis just selle tõttu ei saand ma korralikult ühtegi pauti tehtud ja pööramisel käisin poole pealt sisse. Aga veestart see eest tuli kiirelt ja valutult. Tagasi sõit paremal halsil oli juba puhas rõõm. Väike igatsus ujumisprillide järgi muidugi aeg ajalt tekkis ;) Koipsi tuule august sõitsin läbi seda märkamatagi. Teisel pool Koipsit olid juba tõsiselt võetavad lained ja mitme meetrised hüpped. Hirmus hakkas, keerasin end vastu tuult ja ei hakand manöövrit isegi proovima. Veestardiga uuele otsale. Triibu sõitmist on ka vahel vaja nautida. See on fan aga minul isiklikult läheb veidi igavaks. Peab ikka Topu või Püünsi kanti manöövreid harjutama minema. Ah ja kord sai otsast ülestõmbamist ka proovitud - üli raske üritus tundus.
Kokku oli u. 4 purje ja 1 lohe. Ise oleks ühe otsa veel teinud aga kuna olin merel viimane otsustasin selle järgmiseks korraks jätta. Hästi tegin, muidu mu mast olekski kokku panemata jäänudki.
Suured tänud masti lahti tõmmanud surfaritele.
Ida-kirde tuultega tundub Kaberneeme igati mõnus koht olevat. Kokku tegin u. 5 otsa ja tund sõitu. Kuigi jah laud tundus veidi suure võitu. Peab Intsu käest Surfhouse demo päevade infot uurima hakkama või siis oma 90l paremaks sõbraks saama.

5.mai Pirital 90 mistral Shift ja 4.5 ns Superstar

Sai siis ka kodumaa vetes selle aasta 1. sõit tehtud. Eelmise päeva surfilaat ja kamade kuuri viimine oli hamba kergelt verele ajanud. Ja kui siis hommikul windguru vaatasin, tuli mere igatsus ikka väga jõuliselt peale. Kolme ajal viskasin pilgu Topi tuulemõõtjale - 11,6 m/s. Just nagu autopiloot lülitus sisse. Tunni pärast rigasin Pirital asju üles. Tuul oli kõva ja sõitjaid palju.
Sügisestest katsetustest selle, minu jaoks hirmutavalt väikse lauaga sõita olid veel meeles spinnid ja katapuldid ja enamuse ajast vees ligunemine. Esimese asjana vahetasin 22cm uime 28cm vastu. Tükk pusimist oli lauale uime alla saamisega, pole enne us-boxi kasutanud. Laua tervise huvides sai träki ette ka masti suunaja pandud ;) Vaatasin merd ja otsustasin 4,5m2 superstari kasuks. Seda purje olin ka vist 2 korda varem kasutanud ja siis veel 430 mastiga. Laadalt ostetud 400 mast läks kohe käiku ja purje top sai kenasti alla lastud.
Kalipsot selga tõmmates läks mõte vägisi vee temperatuuri peale. Mul 4/3 kalipso, õhukesed sussid ja kapuuts. Martini jutu peale, et vesi soe kadus viimane kõhklus. Trapets ümber, kogu kokku rigatud varustus kätte ja merre.
Tõepoolest oli vesi üllatavalt soe.
Kaldastardiga minema saamine käis kiirelt. Hoog läks sisse enne, kui ma arugi sain. Trapetsisse haakimine ja esimese jala aasa panek tõstis kiirust ootamatult palju. Enne kui tagumise jala jõudsin aasa panna lendasin kalu vaatlema. Pirita lainetus tugeva lääne tuulega minu vaevalt 2 aastase sõidukogemuse juures polnud muidugi kõige meeldivam. Ujumisprille oleks tahtnud.
Veestart ja uuesti lauale. Seekord siis viisin raskuse kiirelt alla, trapetsisse ja jalad aasadesse. Nüüd siis tundsin, et seadistused on veidi jamad. Trapetsi aasad võiksid eespool olla (olin purje pealsete märkide järgi pannud) ja kogu taglas võiks eespool olla. Otsustasin nad siiski nii jätta ja mitte end lainetesse uputada.
Teine asi jala aasadega, mis tuleks ka algaja asendisse tõsta. Laud tundus väga võõras ja kontrolli hoidmine raske. Andsin kiusatusel järgi ja sõitsin mõnuga piki lainet. Tulemuseks liiga kalda alla kaldumine, kus tuul veidi nõrgem ja laine pudrusem. Järjekordne katapult. Olin üsna Merivälja muuli all ja muutsin suunde, et tagasi sõita. Veestart paremalt halsislt osutus seekord tõsiseks katsumuseks. Laud kippus pidevalt poole purje õigesse asendisse toomise pealt tagurpidi keerduma. Kapuuts peas häiris tuule suuna tunnetamist ja mitu korda sai purjega lihtsalt tuulest üle mindud. Kui puri käes siis jalaga laud õigesse asendisse ja veestardiga minema. Paremal halsil käte peal sõit oli ok. Aga nii kui üritasin jalgu aasadesse saada kadus kontroll. Eks ma siis ujusin jälle ja pidasin aru ja pusisin veestarti.
Täpselt rannahoone alla suutsin täie hooga madalikule sõita. See oli karm katapult. Just tundsin, et siiski mina kontrollin oma alust. Sügavamale tagasi ja kaldastardiga edasi. Tagasi Pirita jõe muulini jõudes otsustasin selleks korraks lahkuda. Kokku siis 2,5h ujumist-sõitu. Kamad olid vahepeal üllatavalt rasketeks muutunud, nii et tagasi viisin nad kahes osas. Täitsa kutu-piilu omadega.
Füüsiline vorm ainult salasat tantsides jääb surfi jaoks nõrgaks. Ja muidugi 3 nädalat suht magamata öösid koerakutsikate valves ei aita sellele sugugi kaasa.
Laud üle minu oskuste ja lainetus kõvasti üle minu võimete. Laual jala aasad õigeks ja siledama vee peale harjutama. Või siis minna kergemat teed ja laud veidi suurema vastu vahetada nt. 107 Tabou 3S meeldis mulle proovisõidul väga. Eelmise hooaja sõitsin 127 Fanaticu Eagle-ga, tundub et tahan liiga suurt sammu astuda ;)